Mežotne on paik, kus loss on asetatud keset maastikku – avarate muruväljade, vanade puude ja Lielupe jõeoru vahele. Siin ei vaadata ainult lossi, vaid õpitakse märkama 19. sajandi maastikupargi mõtet: kuidas puud, avatud väljad, veesilmad ja kauged vaated moodustavad ühe terviku.
Mõisa kõige väärtuslikum osa aiandusreisija jaoks ei ole tegelikult loss ise, vaid lossi ümbritsev ajalooline inglise stiilis maastikupark.
Loss ehitati 1797–1802 Giacomo Quarenghi kavandi
järgi ja seda peetakse üheks Läti silmapaistvamaks klassitsistlikuks ehitiseks.
Aga pargi seisukohalt on huvitav, et park kavandati koos lossiga ning selle
kujundus on täiesti teistsuguse iseloomuga kui näiteks Rundāle range Prantsuse
aed.
Mida aiandushuviline seal näeb?
Mežotne on hea näide sellest, kuidas 18.–19. sajandi mõisapargis kasutati maastikku ennast aia osana.
Pargi keskmes on loss ja selle ümber suured avatud murualad, kõrged vanad lehtpuud, puudegrupid ja tihedamad istutusalad, vaated üle maastiku, Lielupe jõe org koos oma nõlvade ja lohkudega, tiik ja pargi erinevad ruumilised vaated,
Läti rahvuslik kultuuripärandi amet kirjeldab Mežotne parki koguni ühe Läti kaunima inglise stiilis maastikupargina. Pargil on kolm erineva iseloomuga osa: paraadõu, keskosa ning tihedamate istutustega osa, kus kasutatakse ka okaspuid. Lossi pargipoolsest küljest avanevad pikad vaateperspektiivid.
Mežotne väärtus on maastikukujunduses, mitte lillede massis. Kevadel annavad pargile värvi varajased õitsejad ja värske roheline, kuid selle koha tegelik ilu tuleb esile puude, murualade, vaadete ja pargi ruumilise ülesehituse kaudu.
Burbiškio mõis
Kas teate seda tunnet, kui avastate reisi jooksul paiga, millest te varem kuulnudki ei ole – ja mõtlete: miks me siia varem sattunud ei ole?
Just selline koht on Burbiškio mõis Leedus.
Igal kevadel muutub ajalooline mõisapark üheks Leedu kõige värvikamaks tulbimaailmaks. Siin õitseb ligi miljon tulpi ja kollektsioonis on koguni üle 570 tulbisordi – erinevad värvid, vormid, kõrgused ja õitsemisajad loovad mulje, nagu oleks keegi terve kevadise värvipaleti parki laiali puistanud.
Aga Burbiškis ei ole ainult lilled. See on vana mõisapark, ajalooline mõisamiljöö, muusika, käsitöö ja kevadine laadamelu. Tulbifestival on siin juba aastakümnete pikkune traditsioon – 2026. aastal toimus see 25. korda.
Meie läheme just õitsemise kõrghetkel, kui park peaks olema kõige värvikam. Avastame koos üht Leedu kevade kõige ilusamat saladust – Burbiškio tulbimaailma!
2026. aastal toimus seal juba 25. tulbifestival, mille keskmes oli 573 tulbisordi ja umbes miljoni õie õitsemine. Tulbikollektsiooni hakati taastama 1995. aastal ning praegune kollektsioon on kujunenud aastakümnete jooksul. Tulpide istutamine järgib ka 20. sajandi alguse mõisaaianduse traditsiooni – lilled paiknevad klumpides ja peenardes, nagu neid ajalooliselt kasvatati.
2027.aastal on see meie külastuskohaks. Isegi kui me ei ole seal just festivalipäeval, siis saame nautida rahulikult lilleilu.
Šiauliai botaanikaaed – avastamisrõõm igal sammul
Mõnikord on kõige ilusam aiakülastus just see, kus keegi ei ütle, kuhu edasi minna. Šiauliai botaanikaaias annamegi teile aega omal käel ja omas tempos avastada – vaadata taimi, mis parasjagu õitsevad, leida üles oma lemmikud, teha pilte või lihtsalt istuda hetkeks ja nautida kevadist aeda.
Siin ei pea kiirustama ega kõigiga samas tempos liikuma. Anname teile aega ise avastada, vaadata, pildistada ja lihtsalt nautida kevadist aeda. Erinevad taimekollektsioonid pakuvad avastamisrõõmu nii kogenud aiapidajale kui ka lihtsalt ilusate õite nautijale.
Siin on midagi nii uudishimulikule aiapidajale kui ka sellele, kes tahab lihtsalt rohelusest ja õitest rõõmu tunda. Võib-olla leiate siit mõne idee oma koduaeda – või hoopis taime, millesse armute esimesest pilgust.Meie aiandusreis saab kauni lõpu Mālpilsi mõisas, kus ei minda ainult mõisa vaatama, vaid jalutama maastikku, mille kujundamisel on oma osa olnud veel ja vanadel puudel. Inglise stiilis maastikupark, tiigid, sillakesed, avarad muruväljakud ja vanad puud loovad paiga, kus tasub korraks aeg maha võtta ja lihtsalt ringi vaadata.
Mālpilsi mõisa park näitab, kui palju võib üks hästi kujundatud maastik anda mõisale iseloomu. Siin kohtuvad vesi, vanad puud, avarad muruväljakud, sillakesed ja hoolikalt kujundatud vaated, moodustades pargi, kus iga nurga taga avaneb uus vaade.
Kevadel lisavad pargile värvi lille- ja maitsetaimede aiad ning värskelt rohetavad puud. Me ei tule Mālpilsi lihtsalt mõisa vaatama – tuleme avastama, kuidas loodus ja inimese kujundatud maastik saavad üheks tervikuks.
Pärast kahe päeva lilleküllust on see meie reisile rahulikum ja elegantsem lõpp – koht, kus enne koduteed veel hetkeks peatuda, hingata ja nautida.
Just siin lõpetame oma kevadise aiandusretke – ühe viimase jalutuskäiguga enne koduteed ja jätkame rahulikku bussisõitu Eestimaale.
_block.webp)